Üldist kutseandmisest Eestis

    1998.a. õigusliku regulatsiooni loomisest alates eristatakse Eestis hariduslikke ning kutsekvalifikatsioone (kutseid) ning nende eri tüüpi kvalifikatsioonide tunnustamine/andmine on Eestis eraldatud. Mõlema rühma kvalifikatsioonide väljatöötamist ning tunnustamist koordineerib Eestis Haridus- ja Teadusministeerium rakendadaes selleks oma haldusalasse kuuluvaid Riiklikku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskust kutsehariduslike kvalifikatsioonide arendamiseks ning Kutsekvalifikatsiooni Sihtasutust ehk Kutsekoda kutsekvalifikatsioonide arendamiseks ja tunnustamiseks.
    Hariduslik kvalifikatsioon tähendab Eestis formaalharidussüsteemi erinevate tasemete õppekavade läbimist ja vastava tunnistuse või diplomi saamist, mis tõendab, et selle omanik on teatud õppetaseme kindla õppekava täitnud.
    Kutsekvalifikatsioon on antud kutsealal nõutav kompetentsuse tase, mida tunnustatakse kas reguleeritud, ajalooliselt või rahvusvaheliselt kujunenud nõuete alusel. Kvalifikatsioon on ametlikult tunnustatud kompetentsus (asjatundlikkus) teatavas valdkonnas tegutsemiseks ehk suutlikkus selles valdkonnas toime tulla. Kompetentsus on edukaks kutsealaseks tegutsemiseks vajalik teadmiste, oskuste, kogemuse ja hoiakute kogum.
    Kompetentsid on teadmiste, oskuste ja võimete kogumid, mis võimaldavad töötajal täita konkreetseid tööülesandeid ning mis väljenduvad tegevustena. Kompetentsid on tegevuste kirjeldused, mis sisaldavad oskusi, teadmisi, hoiakuid ja võimeid. Kompetentsid on mõõdetavad.
    Kutse  on teatud valdkonnas tööülesannete täitmiseks vajalik kompetentsus, mille tase on määratud kutsestandardis ja millele vastavus on  kinnitatud kutsetunnistuse väljastamisega kutseseaduses ettenähtud korras. Kutse on ametlikult tunnustatud kutsealane kompetentsus ehk suutlikkus sellel kutsealal toime tulla. Kutsealal nõutavad teadmised, oskused ja hoiakud ehk kutseprofiil on kirjeldatud kutsestandardites.


Eesti kutsesüsteem

    Eesti kutsesüsteem on loodud selleks, et viia kutsealane väljaõpe vastavusse tööturu nõuetega ning arendada, hinnata ja tunnustada töötajate kutsealast kompetentsust.
Kutsesüsteem on kutsealaste määratluste loomise ja arendamise ning kutsete omistamise terviklik süsteem, mis loob eeldused Eesti töötajate konkurentsivõime kasvuks ning kutsealase kompetentsuse arendamiseks, hindamiseks, tunnustamiseks ja võrdlemiseks. Kutsesüsteemi osad on kutsete kaardistamine, kutsestandardite koostamine ja kutsealase kompetentsuse hindamine ja kutseandmine.
    Kutsesüsteem seob haridussüsteemi tööturuga ning aitab kaasa tööalase kompetentsuse arendamisele, hindamisele, tunnustamisele ja võrdlemisele. Kutsesüsteem on vajalik, et õppe- ja koolitusasutused teaksid, milliste oskuste ja teadmistega töötajaid tööturul vajatakse ning mida on vaja õpetada. Tööandjal on aga võimalus kutsesüsteemi abil oma töötajate oskusi hinnata ja tõsta.
    Kutsesüsteemi põhiprotsessid on kutsestandardite väljatöötamine ja kutse andmine ning olulisimad väljundid kutsestandard ja kutsetunnistus.
    Eesti kutsesüsteemis on viis kutsetaset, mille määratlemisel võetakse aluseks töö keerukus, oskuste ja teadmiste osakaal ning iseseisvuse ja vastutuse ulatus.

    Kutsetasemete süsteem (kutseraamistik) on aluseks isikute tööalase kompetentsuse hindamisel ja arendamisel. Seejuures lähtutakse tööturu struktuurist ja töökohtade analüüsist. Kirjeldatakse töö keerukusest tulenevat teadmiste ja oskuste taset ning iseseisvuse ja vastutuse ulatust.
    Vastavalt 2001. aastal vastu võetud kutseseadusele on kutsetasemeid kirjeldatud viieastmelises raamistikus. Uue, 2008. aasta 1. septembril jõustunud kutseseaduse järgi minnakse üle 8-tasemelisele raamistikule, mis ühildub oma tasemete jaotuse poolest kutse- ja haridustasemeid liigitava Euroopa kvalifikatsioonidaamistikuga. 5- tasemeliselt 8-tasemelisele raamistikule ülemineku protseduurid on väljatöötamisel. Kutseraamistiku 4. ja 5. tase eeldavad tavaliselt lisaks kõrghariduse omandamisele ka töökogemust ja täienduskoolitust.
    Kutsetase on kutseraamistiku kategooria, millele vastavad kutsestandardis kirjeldatud nõuded erialaste teadmiste, oskuste, kogemuste ja hoiakute osas. Kutsetase on kindel tase kutsesiseste kompetentsusnõuete hierarhilises süsteemis. Kõiki kutseid ei kirjeldata I kuni V tasemeni. Selle, mitu taset on konkreetsel kutsel otsustavad valdkonna spetsialistid ja kutsenõukogu.
    Kutsekoja juurde on moodustatud 16 valdkondlikku kutsenõukogu. Kutsenõukogu on Kutsekoja juurde moodustatud tööturu osapoolte esindajatest koosnev laiapõhjaline koostööorgan, mille tegevuse eesmärk on vastavas kutsetegevuse valdkonnas kutsete süsteemi arendamine ja rakendamine. Kutsenõukogu otsustab kutsestandardite väljatöötamise vajaduse, kinnitab valminud kutsestandardid ja annab kutseandjatele õiguse tegeleda kutseandmisega kinnitades kutseandmise korraldamiseks vajalikud alusdokumendid. Kutsenõukogu annab kutseandjale õiguse kutseid omistada ja teostab järelevalvet kutseandmise üle.
    Kutsekoda ehk Kutsekvalifikatsiooni Sihtasutus loodi 2001. aasta augustis, jätkamaks Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poolt 1998. aastal alustatud kutsesüsteemi loomist. Kutsekoja asutajateks on Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Tööandjate Keskliit, Sotsiaalministeerium, Teenistujate Ametiliitude Organisatsioon TALO ning Eesti Ametiühingute Keskliit. Kutsekoja nõukokku kuulub lisaks asutajatele ka Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja. Kutsekoda tegutseb Haridus- ja Teadusministeeriumiga sõlmitud halduslepingu alusel.
    Kutsekoda korraldab kutsestandardite koostamist ja koordineerib kutseeksamite korraldamist. Selleks pakub Kutsekoda koostöökeskkonda tööandjatele, spetsialistidele ja koolitajatele.     Kutsekoda on tööturu osapoolte koostöökeskkonna looja konkurentsivõime, läbipaistvuse ja võrdsete võimaluste tagamiseks tööturul.

Kutsekoja tegevuse eesmärkideks on:
•    ühtse ja korrastatud kutsesüsteemi loomisele ja arendamisele kaasaaitamine;
•    Eesti töötajate kvalifikatsiooni võrreldavuse ja teiste riikide poolt tunnustamise saavutamiseks eelduste loomine.

Nende eesmärkide saavutamiseks Kutsekoda:
•    arendab ja rakendab kutsesüsteemi
•    korraldab ja koordineerib kutsenõukogude tegevust ning kutsenõukogude vahelist koostööd
•    korraldab kutseandjate, kutsekomisjonide ja kutsenõukogude vahelist koostööd
•    teeb eeltööd kutsete kaardistamiseks, kogub infot valdkonna tööjõu olukorra ja koolitusvõimaluste kohta
•    korraldab järelevalvet kutset andvate organite kutse andmise tegevuse üle
•    peab riiklikku kutseregistrit
•    korraldab kutsesüsteemi kohta nõustamist ja koolitust
•    korraldab kutsestandardite väljatöötamist ja uuendamist kutsenõukogude otsuste alusel
•    arendab ja kinnitab kutsestandardite koostamise ja kutse andmise ühtse metoodika
•    korraldab tehniliselt kutsetunnistuste väljaandmist
•    vastutab süsteemi ühtse arengu eest. Analüüsib tehtut, töötab välja ühtsed tegutsemisviisid, dokumentide, aruannete näidised jne.

    Kutsekoja ülesanneteks on kaasaaitamine ühtse ja korrastatud kutsete süsteemi loomisele ja arendamisele ning eelduste loomine Eesti töötajate kvalifikatsiooni võrreldavuse ja teiste riikide poolt tunnustamise saavutamiseks.
    Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning esitatakse kutsealade ja -tasemete kompetentsusnõuded. Kutsestandard kirjeldab ära vastava tegevusvaldkonna töötingimused ning selle töö edukaks tegemiseks vajalike teadmiste, oskuste, kogemuste ja hoiakute kogumi.
   
Kutsestandard:
•    on aluseks riiklike kutsehariduslike õppekavade ja muude koolitusprogrammide koostamisel
•    on aluseks kutseeksamite nõuete väljatöötamisel
•    on abiks tööandjale ametijuhendite koostamisel, ametite kirjeldamisel, töötajate kutsenõuete määratlemisel ja koolituse planeerimisel
•    aitab saada töötajal selgust olemasolevatest ja puuduvatest oskustest, annab võimaluse planeerida oma arengut ja karjääri ning loob aluse elukestvale õppele
•    on aluseks kutsetunnistuste rahvusvahelisel võrdlemisel
•    on tugimaterjal kutsealade süstematiseerimisel ja karjääri planeerimisel

    Ettepaneku kutsestandardi koostamise või uuendamise vajaduse kohta teeb kutsenõukogu tuginedes asjaomaste organisatsioonide või isikute ettepanekutele. Kutsestandardi väljatöötamise kinnitab kutsenõukogude esimeeste kogu. Kutsestandardid koostab kutsenõukogu moodustatud töörühm. Töörühmadesse kuuluvad oma ala asjatundjad - töötajad, spetsialistid, juhid ja koolitajad. Töörühmade töö korraldajaks  ja kutsestandardite vormistajaks on Kutsekoda.
    Kutsestandardi kavandit tutvustatakse vastava valdkonna ekspertidele ja võimalikule kasutajaskonnale arvamuste ning ettepanekute saamiseks. Kutsestandardi töörühm analüüsib esitatud ettepanekuid, täiendab vajadusel kutsestandardit ning esitab selle kutsenõukogule kinnitamiseks. Kutsestandard kinnitatakse vastava majandusharu kutsenõukogu otsusega ning kantakse riiklikku kutseregistrisse. Registrisse kantud kutsestandard kehtib 4 aastat. Vajadusel uuendatakse või muudetakse kutsestandardit varem.
    Kutseandmine on protsess, mille käigus kutseandja hindab kutset taotleva isiku oskuste, teadmiste ja hoiakute vastavust kutsestandardis toodud nõuetele. Kutseandmine toimub kutset taotleva isiku esitatud avalduse alusel ja on vabatahtlik, kui seadusega pole ei ole ette nähtud teisiti. Kutseandmise viisideks võivad olla kutseeksam või tõendamine dokumentide alusel. Kutseeksami läbiviimise vormid võivad olla erinevad – suuline või kirjalik eksam, proovitöö, töökohal jälgimine või intervjuu.
    Kutseandmist korraldavad kutseandjad – organisatsioonid, mis on vastava valdkonna kutsenõukogult saanud õiguse kutseandmist läbi viia. Enamasti tegutsevad kutseandjatena erinevad tööandjate liidud ning kutse- ja erialaühendused, kelle tegevuste hulka kuulub kutseala arendamine. Kutseandmise õigus antakse kutseandjale kindlate kutsenimetuste ja –tasemete osas, mis tulenevad kinnitatud kutsestandarditest.
    Vajalik on kutseandja õigusi taotlema asuva organisatsiooni valmisolek kutse andmisega tegelemiseks ja vastavus kutseseaduses kehtestatud tingimustele:
•    kutse andja tegevuse hulka kuulub asjakohase kutsetegevuse arendamine
•    kutse andjal peavad olema vahendid ja võimalused kutse andmise korraldamiseks
•    kutse andjal peab kutse andmiseks olema palgatud piisav arv vajaliku hariduse,väljaõppe ja kogemustega töötajaid ning moodustatud kutsekomisjon
•    kutse andja peab olema võimeline tegutsema sõltumatult, asjatundlikult,erapooletult ja kedagi diskrimineerimata

    Kutsetunnistus on dokument, mis tõendab kutset omava isiku tööalase kompetentsuse vastavust kutsestandardis kehtestatud nõuetele. Kutsetunnistuse väljastab kutseandja.
    Kutseandja moodustab kutse andmise erapooletuse tagamiseks kutsekomisjoni, kuhu kuuluvad selle valdkonna kutse andmisest huvitatud osapooled: spetsialistid, tööandjad, töötajad, koolitajad, kutse- ja erialaliitude esindajad, vajaduse korral klientide ja tarbijate esindajad, samuti teised huvitatud osapooled.  Kutsekomisjon koosseisu kuulub ka Kutsekoja või Kutsenõukogu esindaja.

Kutsekomisjon:
•    töötab välja kutse andmise korra koostöös kutse andja õiguste taotlejaga
•    kinnitab vajaduse korral kutsekompetentsuse hindamise koha nõuded
•    vaatab läbi kutset taotleva isiku dokumendid ning otsustab kutset taotleva isiku kutsekompetentsuse hindamise vormi ja viisi
•    nimetab vajaduse korral hindamiskomisjoni(d), kes hindab (hindavad) kutset taotleva isiku kutsekompetentsuse vastavust kutsestandardi nõuetele
•    kinnitab hindamise korraldamise juhendi ja eksamimaterjalid
•    otsustab kutset taotlevale isikule kutse andmise või andmata jätmise
•    lahendab hindamiskomisjoni tegevuse kohta esitatud kaebusi
•    täidab muid seaduses sätestatud ülesandeid.

    Konkreetsete kutseeksamite läbiviimiseks ja kutsetunnistuse taotleja kompetentsuse hindamiseks  moodustab kutseandja omakorda hindamiskomisjonid.
    Kutseregister on riiklik register, mis sisaldab teavet kutsenõukogude, kutsestandardite, kutseandjate ning kehtivate kutsetunnistuste kohta. Kutseregistri volitatud haldajaks on Kutsekoda.


Euroopa Kvalifikatsiooniraamistik
European Qualifications Framework (EQF)

    Euroopa Kvalifikatsiooniraamistik on ühtne võrdlusraamistik, mis seostab omavahel Euroopa riikide kvalifikatsioonisüsteemid ning lihtsustab eri haridussüsteemide kvalifikatsioonide võrdlemist Euroopa Liidus. EQF on tõlgendamisvahend, mis aitab eri maade kvalifikatsioone loetavamaks ja arusaadavamaks muuta. Ühes riigis omandatud diplom või tunnistus seatakse vastavusse samaväärse dokumendiga teistes liikmesriikides.
    Põhieesmärk on lihtsustada inimeste riikidevahelist liikuvust ning soodustada elukestvat õpet. See aitab õppijaid ja töötajaid, kes soovivad teise riiki elama asuda, töökohta vahetada või kodumaal õpinguid muus haridusasutuses jätkata.

Euroopa Kvalifikatsiooniraamistik:
•    toetab õppijate ja töötajate suuremat liikuvust;
•    teeb elukestva õppe kättesaadavamaks ja suurendab selles osalemist;
•    lihtsustab igasuguse õppe tulemuste tunnustamist ja formaalsete kvalifikatsioonidega võrdsustamist;
•    toetab üksikisikuid ja koolitajaid, suurendades mitteformaalsete kvalifikatsioonide   läbipaistvust ja arusaadavust;
•    peaks aitama kaasajastada haridussüsteeme ja nende seotust tööturuga ning võimaldama formaalse, mitteformaalse ja informaalse õppe tulemuste tunnustamise.

    EQF keskendub inimeste tegelikele teadmistele ja oskusele neid rakendada ning selle tuumaks on 8-tasemeline võrdlusraamistik.

Tasemed hõlmavad:
•    kogu formaalhariduslike (üld-, kutse- ja kõrghariduse) kvalifikatsioonide skaala põhikooli lõputunnistusest doktorikraadini
•    täiendõppes ja töökogemusena omandatud kvalifikatsioone

    Kõiki kaheksat võrdlustaset kirjeldatakse õpitulemuste kaudu. Õpitulemused on tõendid selle kohta, mida õppur teab, millest ta aru saab ja mida ta on võimeline tegema pärast õppeprotsessi lõppu ning need määratletakse kolmes kategoorias - teadmiste, oskuste ja pädevustena.
    Kodanike teadmiste, oskuste ja pädevuste täiendamine ja tunnustamine on hädavajalik isikliku arengu, konkurentsivõime, tööhõive ja sotsiaalse ühtekuuluvuse seisukohalt ühenduses. Teadmiste, oskuste ja pädevuste tunnustamine hõlbustab töötajate ja õppurite riikidevahelist liikumist ning aitab tagada kvalifikatsioonide kooskõla Euroopa tööturu pakkumise ja nõudlusega.
    Euroopa kvalifikatsiooniraamistik parandab eri liikmesriikide tavade kohaselt antud kodanike kvalifikatsioonide läbipaistvust, võrreldavust ja ülekandevõimalusi.  Iga kvalifikatsioonitasand peaks olema saavutatav erinevate haridus- ja karjääriteede kaudu. 
    Kvalifikatsiooniraamistiku rakendumine aitab  saavutada laiemaid eesmärke, nagu elukestva õppe edendamine ning töötajate ja õppurite tööalase konkurentsivõime, liikuvuse ja sotsiaalse integratsiooni suurendamine. Kvalifikatsioon tuleb siduda sobiva Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku tasemega vastavate riiklike kvalifikatsioonisüsteemide abil.

EQF mõisted

    Kvalifikatsioon  on  hindamis- ja valideerimisprotsessi ametlik tulemus, mis saadakse, kui pädev asutus otsustab, et isik on saavutanud vastava normi kohased õpitulemused.
    Riiklik kvalifikatsioonisüsteem on liikmesriigi tegevus, mis on seotud õppimise tunnustamisega, ning muud mehhanismid, mis seovad hariduse ja koolituse tööturu ja kodanikuühiskonnaga. See hõlmab kvaliteedi tagamise, hindamise ja kvalifikatsioonide andmisega seotud institutsioonilise korra ning protsesside arendamise ja rakendamise. Riiklik kvalifikatsioonisüsteem võib koosneda mitmest allsüsteemist ning hõlmata riiklikku kvalifikatsiooniraamistikku.
    Riiklik kvalifikatsiooniraamistik on kvalifikatsioonide liigitamise vahend omandatud teadmiste tasemetele seatud kriteeriumide alusel, mille eesmärk on integreerida ja koordineerida riiklikke kvalifikatsioonide allsüsteeme ning parandada kvalifikatsioonide läbipaistvust, kättesaadavust, arengut ja kvaliteeti tööturu ning kodanikuühiskonna tarvis.
    Õpitulemused on tõendid selle kohta, mida õppur teab, millest ta aru saab ja mida ta on võimeline tegema pärast õppeprotsessi lõppu, mille määratlemisel kasutatakse teadmiste, oskuste ja pädevuste mõisteid.
    Teadmised on õppeprotsessi käigus omandatud teave. Teadmised on faktide, põhimõtete, teooriate ja tavade kogum, mis on seotud teatud õppesuuna või tööalaga. Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku kontekstis eristatakse teoreetilisi ja faktilisi teadmisi.
    Oskused on võime rakendada teadmisi ja kasutada neid ülesannete täitmisel ja probleemide lahendamisel. Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku kontekstis eristatakse kognitiivseid oskusi, (hõlmavad loogilise, intuitiivse ja loova mõtlemise kasutamist) või praktilisi oskusi (käelised oskused ning meetodite, materjalide, tööriistade ja vahendite kasutamine);
    Pädevus on tõendatud suutlikkus kasutada teadmisi, oskusi ja isiklikke, sotsiaalseid ja/või metoodilisi võimeid töö- või õppeolukordades ning erialases ja isiklikus arengus. Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku kontekstis kasutatakse pädevuse kirjeldamiseks vastutuse ja iseseisvuse mõisteid.


Eesti Kvalifikatsiooniraamistik (EKR)

    Kuigi EQF on ajendanud paljusid Euroopa Liidu liikmesriike (sh ka Eestit) töötama välja oma riiklikud kvalifikatsiooniraamistikud, ei asenda ega määratle EQF riiklikke kvalifikatsioonisüsteeme ega kvalifikatsioone. Euroopa kvalifikatsiooniraamistikus ei kirjeldata konkreetseid kvalifikatsioone või üksikisiku kompetentse ning konkreetsed kvalifikatsioonid tuleks siduda sobiva EQF tasemega vastavate riiklike kvalifikatsioonisüsteemide abil.
    Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus liikmesriikidele on oma riiklikud kvalifikatsioonisüsteemid siduda Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga aastaks 2010. Eesmärk on, et 2012. aastaks sisaldaksid kõik keskharidusejärgsete õppeasutuste väljaantud uued kvalifikatsioonitunnistused viidet vastavale Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku tasemele. Nende eesmärkide saavutamiseks soovitatakse kõigil liikmesriikidel moodustada vastavad riiklikud koordineerimisasutused. Eestis on selleks nimetatud Kutsekoda.
    Loomisel on Eesti Kvalifikatsiooniraamistik, mis sidustatakse Euroopa  Kvalifikatsiooniraamistikuga. Eesti Kvalifikatsioniraamistikku lülitatakse riiklikult tunnustatud kvalifikatsioonid.

Kvalifikatsiooni riikliku tunnustamise tingimused:
•    õpiväljundite põhine kvalifikatsioonistandard, mis vastab riiklike raamstandardite nõuetele
•    on olemas riiklikult tunnustatud kvalifikatsiooni andja
•    on saadud tööülesannete hierarhilise analüüsi (funktsionaalse analüüsi) tulemusena
•    kirjeldab kompetentsi iseloomustavaid tegevusi, nende täitmiseks vajalikke teadmisi ja arusaamist ning rakendusala
•    kompetentsi sisu kirjeldus määratleb kompetentsi paigutuse (taseme) kvalifikatsiooniraamistikus

    Praegu kehtivaid kutsehariduse riiklikke õppekavu ning kehtivatele kutsestandarditele vastavaid kutseid pole võimalik automaatselt EKR-i lülitada.
    Kutsestandarditest arendatakse EKR riiklikud kvalifikatsioonistandardid. Selleks, et saada riiklikuks kvalifikatsiooni-standardiks, peab kutsestandard:
•    kirjeldama isiku oodatava kompetentsuse profiili hinnatavate kompetentsuse tunnuste, st hindamiskriteeriumide abil
•    määratlema isiku kompetentsuse hindamise viisid
•    määratlema vastava kutse kvalifikatsioonitaseme EKR-s
•    määratlema vastava kutse omandamise töömahukuse arvestuspunktides

    Kutseseaduses ja sellega seonduvates õigusaktides määratletakse Eesti üleminek kaheksatasemelisele EKR-ile, mis ühendab endas nii hariduslikud kui ka kutsekvalifikatsioonid.